Tagasi Balil

2.11.2017

Hommik Lembonganis, peale lõunal juba tagasi BalilJ Viimased kolm ööd Balil + üks öö lennukis tagasisõidul Eestisse (saabume esmaspäeva pärastlõunal Tallinna lennujaama).

Täna peamiselt kulgesime ühest kohast teise. Kell 12.30 tuli meile hotelli järele transfeer, mis viis meid sadamasse, sealt läksime kiirpaadile ja veel edasi ühe vana bussi logutikuga meie uude hotelli (Vasanti Kuta). Alard avas paadisõidul enda kiiruskaamerate äppi ja voilaa ... sai meie kiiruseks paadis ca 50 km/h. Kokku läks see meile 4-le maksma 1 200 000 ehk 300 000 inimene ehk 20 eur. Indoneesalased on ikka fenomenaalsed pakikandjad. Kuna paati  minek oli taas põlvini veest, siis enne veeti paadile kõikide reisijate kohvrid, suured seljakotid ning surfilauad. Andri ja Kerli suure ja raske kohvri (u 20 kg) haaras üks pisikestest mustadest meestest endale õla peale ja selle peale pani teine kohalik mees veel ühe surfilaua. Ja meie siis hoidsime kaldal hinge kinni, sest kui mees oleks vääratanud/koperdanud seal vees, siis kogu elektroonika, mis suures kohvris oli, oleks vette kukkunud. Kõik aga läks õnneks kenasti, meie hirm oli asjata. Paat oli taas turiste täis, ei tea kust nad kõik tulid, sest saarel neid eriti näha ei olnud. Tore kokkusattumus oli see, et Nusa Penidal oli meiega ka üks prantslaste paar, kes olid meiega samas hotellis ja Lembonganis ning kellega koos meid transfeer peale korjas ja paadile viis. Lisaks istus sama prantslasest naine Kerli kõrval ka paadisõidul. Üksteiselt küsiti kinnituseks veel üle, kas tegemist on ikka samade inimestega.

Ka meie Lembongani hotell oli täiesti tühi – hommikusöökidel olime vaid meie neli ja + 2 noorpaari. Aga tore on olla suures hotellis ja hotelli rannas ainult mõne üksiku inimesega – rahulik ja vaikne...teenindajad on ainult sinu jaoks, järjekordi pole.

Hotell Balil, mille Alard leidis Bookingust mõni päev tagasi, on väga kena, meie esimese hotelli tänava alguses (esimene hotell oli tänava lõpus). Nii tuttav tunne oli, ümbruskond juba tuttav, tead kus mis on...

Pesime end paadireisist ja päikese kuumusest puhtaks ning läksime linna peale. Tagasi tulles sõime hotelli restoranis – peale meie nelja oli restoranis veel 2 naist ja live muusikat mängiv DJ.