Bali: Just another day in paradise (järjekordne päev paradiisis)

1.11.2017

Ka tänane hommik algas kella üheksa ringis, kui kõik hommikusöögilauas kokku said. Kui kõhud oli head ja paremat täis söödud, siis jätkati Kerli ja Andri toas järgnevate päevade planeerimist. Esialgu oli meie plaan reisi viimased päevad veeta Sanuris ja sealt otse lennujaama sõita. Vahepeal tekkis mõte Lembongani kauemaks jääda, kuid meile tundub, et see saar ja hotell on end meie silmis ammendanud. Täna leidsime suurte ja põhjalike otsingute tulemusel hotelli Kutasse, Bali saarele. Homme kella ühe ajal stardime rannast kiirpaadiga pagulaste kombel Bali poole tagasi.

Pärast majutuse leidmist suundusid Andri, Alard ja Kerli jalutuskäigule, Sirli jäi hotelli randa päikesemõnusid, rahu ning vaikust nautima. Rahu ja vaikust jagus aga vaid mõneks ajaks, sest üsna pea hakkasid meie hotelli randa saabuma VIIS paadi täit kõvahäälseid hiinlasi, kes tulid meie rannas maha ning said hotelli restoranis süüa (selle eest hoiatati meid juba sisse registreerimisel, aga varem pole me päevasel ajal hotellis viibinud). Tundus, et see oli üks hiinlaste ekskursiooni osa. Sirli pidas vastu peaaegu viimase paadini, kui lõpuks kisa ja kära üle viskas ja läks hotellituppa summutiga kõrvaklappide järele – lihtsalt ei kuulnud enam oma mõtteid. No on ikka rass! Kasvatamatud, kõvahäälsed ja ebaviisakad... Tuldi lausa sinu varjualuse alla pilte tegema... Ja neid oli niiiii palju...

Kerli, Andri ja Alard samal ajal:) ...

Kolmekesi tänaval kõndides, sõitis mööda mopeed kahe eestlasega ja ennäe imet, need oli ju võrukaelad!? Kuna mopeed vuhises üsna kiiresti mööda, ei jõutud väga reageerida. Jalutasime, kui ühtäkki kõlas selja tagant hüüe: “Tere, eestlased!” Need oli ju needsamad võrokesed, kes meist ennist mööda vurasidJ Vahetati reisimuljeid, nemad kiitsid väga Ubuti, kust meie enda ööbimised vulkaani tõttu tühistasime ja Gili saari. Mõtlesime, et oleks ehk pidanud siit saarelt hoopis sinna suunduma, aga nüüd ongi põhjust siia kunagi tagasi sõita.

Pärast jalutuskäiku läksid Kerli ja Andri basseini äärde ning Alard liitus Sirliga, kes juba eelnevalt mõnules mereäärsetel rannatoolidel. Kerli ja Andri suundusid üsna pea tuppa, kus neil tekkis mõte võtta mopeed ja sõita veel enne äraminekut saart avastama. Plaan oli juba nagu päris, isegi Kerli sai mopeediblokist üle ja oli valmis....aga!? Mindi siis retseptsiooni, räägiti igaks juhuks homsed sõidud üle ja küsiti, kas mopeede saab rentida. Kahjuks selgus, et tänaseks olid kõik juba broneeritud, seega jäi sõit sellel korral tegemata.

Tänane õhtusöök oli mitmes mõttes eriline: see oli väljaspool meie hotelli, mis tähendas meile uusi toite, uusi teenindajad ja teistsugust vaadet. Tegemist oli kohaga, mille Alard valis välja, kui Kerli ja Andriga suurel kõnnitiirul käis. Restoran asus otse rannas, nägime taaskord esireast imelist päikeseloojangut. Söökide peale kulus meil neljakesi ligemale miljon kohalikku raha, mis tähendab, et meie rahas kulus inimese peale u 12,5 eurot. Selle raha eest saime kokteile, õllesid, prae või salati ning magustoidud.

Sirli kreeka salat.